Lapsed kasvavad kiiresti, möödunud suve mütsidega pole midagi peale hakata või kui on, siis juhtub, et need kaovad ära. Katu kübar on eelmise korra kordus, värvid ja kaunistused pisut teisiti, Rasmuse mütsike valmis hoopis juba valmisheegeldatud tekilappidest, millest tekki ilmselgelt ei oleks enam sündinud. Viis lapikest, millele heegeldasin vahele neli kolmnurka ja siis mõned tiirud ümberringi ja päris mitu rida kuklasse niisama peale. Ja kuigi need heegeldatud asjad venivad, püsib see müts sellegipoolest oma kuju tõttu hästi peas. Olen rahul. Ja kiiresti sai valmis kah 
