Piiga talvetuunika

Lõpetasin lõpuks ära meie preili talvetuunika. Algselt pidi sellest vest tulema, et aga veel soojem saaks, siis tegin pika vesti, mida tänapäeval võib rahumeeli tuunikaks kutsuda. Tegin varuga, et saaks ikka pikemat aega kanda. Natuke palmikuid ja natuke nuppe ja ohtralt soonikut. Ülaäärde panin kudumisel veniva niidi lisaks, kuigi võinuks vist ikka selle läbipaistva elastikniidiga proovida :P Venivat niiti ju läbipaistvat ei olnud.

Kudumisviis lihtne: alumisest äärest alustasin, käeaugu alumise ääre juures kahandasin natuke silmi ära ja kudusin esimese ja tagumise poole eraldi, kuni tundus, et nüüd võiks jälle ühendada. Lõin vahele taas hulga silmi ja jätkasin ringjat kudumist ja suht kohe ka kahandamist. Endale võib ju jätta õlgadele (ehk üldse kahandamata, aga nii pisikesel preilil võiks see krempel paremini seljas püsida, seepärast ka kaelaaugu suunas kahandasin.

k2sit994

Piiga sviiter sai lõpuks valmis

See sviitri kudumine käis hooti, koos lumega. Enne suure lume tulekut kippus ripakile jääma. Igasugu uued ja huvitavad tegemised tulid ka peale. Pisikesed helmed lõngale ei mahtunud ja tuli eraldi niidiga kõrvale võtta, see muutis kudumise natuke raskeks, sest niit oli libe ja helmed sõitsid kõvasti ringi. Aga oli vaja ikkagi panna, plikade värk noh.

Varrukate mitmekordne alustamine ei motiveerinud ka eriti. Varrukad on üldse ses suhtes kehv asi, et neid tuleb kaks teha st et peab meeles olema (ehk üles kirjutatud), kuidas esimene tehtud sai. No vähemalt laias laastus.

Aga valmis ta sai. Piigal seljas on täitsa armas :) Ja soe ilmselt ka. Issi kontserdi aegu tatsati mööda saali ringi ja vahepeal tuli kampsseljast sakutada, sest lapsel kukal ja selg suisa niisked.

img_7642

Talviselt soe õlakott :P

Aega võttis, aga asja sai. Enam ei koo ma ühtegi kotti (no lähiajal), vähemalt heidest mitte. Põhjus imelihtne – liiga palju tuleb kududa selleks, et pärast üks paras paun oleks. Aga olemasolevaga olen igatahes rahul. Igasugu asju sai katsetatud ning vooder ja taskukesed ka kenasti sisse õmmeldud. Üsna edev kukkus välja, samas selline talvine ja külma ilmaga, nagu täna, täitsa mõnus seljale keerata ;) Rääkimata sellest, et kübar-mütsikesega sobib ka kenasti.

img_7433img_7434

Jahedateks ilmadeks valmis

Nonii, nüüd võib öelda, et meie laps on ka jahedate ilmade jaoks lõpuks valmis. Siiani käisime ikka nagu suvitajad ringi, õhukese mütsi ja salliga. Esimene kaelussalli katsetus läks kuu eest aia taha, sest see kaelus, mis üle pea läks hästi, ei hoidnud üldse ümber kaela. Ja esimene mütsikatsetus sai ka kohe üles harutatud. Teise komplektiga olen juba täitsa rahul.

Muster on lihtne 4 rida soonikut ( 2pp, 2ph), siis parempidised kududa järgmiselt: silmuste tagant esmalt vasakpoolne ja siis parempoolne silmus ja siis libistad vardalt maha, pahempidised sel real kududa lihtsalt pahempidi. Ja järgmisest reast jälle 4 rida soonikut, aga teistpidi (2ph, 2pp). Mütsi alustasin alt äärest, pea peal kahandasin ning siis kudusin klapid eraldi külge ja klappide otstest kahandasin 3 silmani, millest tegin i-cordi.

Lillekese mõtlesin välja autos rooli taga, kui olime lapsega arstilt koju jõudnud ja ootasin, mil ta üles ärkab. Kuna teadsin, et ta magama jääb, siis olin targu lõngad-värgid kaasa pakkinud :) Nii oleks tahtnud kuulda möödakäijate mõtteid rooli taga heegeldamise kohta :P

Lilleke on igatahes lihtne: lõng ümber sõrme ja sellele heegeldasin, et pärast saaks kenasti  kokku tõmmata. 4 silma ketina kõrguseks, siis 2x sammas ja jälle 4 silma ketina ja kinnissilmus ringi. Ja sedasi 6 korda. Paelaotste lilledel on 5 õielehte ja 3 silmuse + 1xsambaga tehtud. Südamikuks lihtsalt 4 silma ketti heegeldada ja siis kinnissilmusega puntraks.

Kaelussalli tegin sama mustriga, aga lahtise st siis sellise, mille saab selja tagant nööpide/trukkidega kinni panna. Lõng on nüüd nii otsas, et kohe on otsas. Punast jagus ainult ülemiseks ääreks ja lille südamikuks. Salli alumine osa on laiendatud ikka õhksilmustega: iga keerduva parempidise silmustepaari vahele 1. õhksilmus, tagasi rida ph ja siis selle loodud õhksilmuse ette ja taha jälle õhksilmus. Rohkem ei pidanud vajalikuks. Kuna natuke sai ikkagi lühike, et kinnitus ka mahuks, siis heegeldasin veel kummassegi otsa 3 rida 1xsambaid. Nööbid-trukid on tegelikult veel puudu ;)

Kui nüüd laps sedapalju tervemaks saab, et jälle õue minna tohib, siis on vähemalt midagi pähe panna. Kuna poest leitud kindad ka punased on, siis on kohe komplekt koos. Kinnastele peaks ka äkki lilled peale tegema :P

Katsetused villaheide ja pesumasinaga

Algaja asi, et kui esimene vidin hästi välja kukub, siis tuleb selline hoog peale, et ei saa õieti õhtuti magamagi jääda, vaid tuleb pooluneski veel kavandada ja planeerida aina uusi ja uusi asju. Päris uisa-päisa ka ei taha ja seepärast heegeldasin ja kudusin kolm väikest proovilappi, panin pesumasinasse ja ootasin põnevusega tulemust.

Esmalt pilt, et mis oli enne ja mis pärast:

Heegeldasin ja kudusin kõik lapikesed 2kordse heidega. Heegeldised igatahes ei viltunud üldse ja ei läinud seega ka väiksemaks. Vasakpoolne lehekujuline lapike jäi täitsa oma mõõtudesse. Peale heegeldatud valge ja sabasse põimitud kuldne niit ei muutunud seeläbi ka.

Keskmine vorstikujuline vidin on kootud i-cord ja see läks sutsu lühemaks, aga on samasse pikkusesse tagasi venitatav. Samas oma olemuselt muutus kenamaks ja kompaktsemaks, sest enne oli tegemist veidi ebaühtlase kudumiga.

Parempoolsel lapil katsetasin mitmeid asju korraga st suure lapi kudusin nr 6 varrastega 20silma x 20rida ning sinna otsa heegeldasin igasugu kujuga asju. Oleks võinud kududa ka, aga see selleks. Igatahes oli see 20silma x 20rida alguses ca mõõdus 13x12cm ja pärast 10,5x7cm st siis laiusest kahanes ca 20% ja pikkusest ca 40%. Heegeldatud jupid ei muutunud ka selle tüki küljes.

Arvasin, et olen rahul, aga väike arutelu isetegija.net’i foorumis kaotas selle rahulolu kohe ja kiiresti. Igatahes on heegeldiste puhul asi heegelnõela suuruses ja valitud silmustes. Kui kasutada kinnissilmuseid ja nt heegelnõela nr 5, nagu kübara puhul vardad olid, siis peaks tulemus teoreetiliselt olema sarnane ja viltumis-vanumisaste ka sarnane. Nii et põnev maailm see viltimise maailm. Algaja asi ka, et kohe välja ei tule :)

Vilditud kübar

Järgisin täpselt Dragonfly õpetust ja tulemus tuli vist samasugune. Küll on hea, et suurepäraste näputöö-oskustega inimesed oma kätetöö “retsepte” netis eksponeerivad.

Pildil: enne ja pärast vanutamist :)

Peas tundub mõnus ja soe, kui nüüd jahedamaks läheb, eks siis saab testida, kuidas õues on :) Nüüd peab välja mõtlema, kuidas üks ilus sall ka siia juurde tekitada, heiet ju veel jagub.

Õpetussõnad edaspidiseks:
* Villapesuprogramm ei vanuta :) Kasutada tuleb sünteetikaprogrammi (meie Whirlpoolil programm nr 5) ja vajutada alla “jäta vette” nupp. Kui programm lõpetab, vajutada alla “ära tsentrifuugi” nupp ja keerata D peale (ehk tühjenda).

* kui tahta veidi laiema äärega kübarat, siis tasuks alguses luua rohkem silmi ja siis võtta kokku õpetuse silmade arvu peale, sest ääre venitamine oli päris raske.

* õmbluskoht tasub venitamisel jätta tahapoole, ma avastasin alles hiljem, et küljele on jäänud ja välja paistab natuke ka, aga pole hullu :)

* Sain ühelt isetegijalt ka teada, et kokku läheb 40% igast suunast. Ka abiks teadmine ;)

Kampsikute leht

Lohhh leidis suurepärase lastekampsikute kogumi. Panen siia ka üles, siis hea võtta, kui ükskord tuleb isu kuduma hakata.

Näiteks sellised võiks kohe kududa:

Kellukesemüts lapsele

Kudusin roosa lõngaga, paras nr 2,5 varraste jaoks. Lõnga kohta kehtib sama jutt, mis sokkide puhul, tokipaberil märgistused puuduvad, mis selle kaalu ja pikkuse suhet hinnata laseksid ;)

Mütsike koosneb kahest osast: tuukrimütsist ja selle peale kinnitatud kellukesest.

Tuukrimütsi algus sai tehtud p6rgukiz’i õpetuse järgi ja õlgadele minev osa nii, nagu kellukeselgi ehk võrdselt silmad ära jaotatud ja tehtud siis näiteks õhksilmus, 10pp, õhksilmus jne kui vaja kasvatada ning iga vahelduv rida pp. Kui kasvatada polnud vaja, siis õhksilmus, 2 kokku ja 9pp, et silmade arv kogu aeg samaks jääks.

Kellukese algus on pärit Kudumise käsiraamatust lk 155 (pöörlev kuusnurk). Ja kõlab nii:
Loo vardale 12 silmust. Jaga silmad ühtlaselt 3 varda vahel ja kasuta neljandat parempidi silmade kudumiseks.
1. ring: koo kõik silmused parempidi silmuste tagant läbi
2. ring: *õhksilmus, 2pp, korda alates * (kokku tuleb 18s)
3. ring ja vahelduvad ringid: pp
4. ring: * õhksilmus, 3pp, korda alates * (kokku 24s)

Jne. Ehk siis eelpool kirjeldatud viisil. Kui on vaja mütsi koonusesse kududa, siis kood kohe pärast õhksilmust kaks tükki kokku ükskõik, mil viisil sobiv tundub ning kui vaja jälle laiemaks, siis ei koo kokku. Kui müts sai sobiva pikkuseni kootud (tuleks kududa veidi pikem-laiem, kui lapse pea ümbermõõt, sest tuukrimüts läheb selle alla), oli mul iga saki jaoks 15 silma jäänud. 6 rida kudusin nii, et kahandasin iga rea alguseses ühe silma (read siis vastavalt pp ja ph), siis 2 rida rea alguses 2 silma ning lõppu jäi 5 silma, mille kudusin maha.

Viimistlemine:
Peitsin otsad, heegeldasin punase lõngaga ääred ning heegeldasin 6 ketti, kõik pisut erineva pikkusega. Ajasin ketid õhksilmuste kohalt läbi, kinnitasin saki juures mütsi külge ning pea pealt sidusin lõngaga kokku. Passitasin lapsele pähe ja õmblesin paarist kohast sakkide kohalt tuukrimütsi külge.

Mõtlemiskohad:
* Sakkide üleskeerdumine on mõnes mõttes isegi armas, aga natuke vähem võiksid keerduda.
* Tuukrimütsi kukal on natuke pusa, võinuks ilmselt lõpus rohkem kahandada või hoopis selle “kannalaka” keskelt ka kahandada.

Beebivest

Lõngad: roosa, punane, valge
10cm = 22 silma ja 25 rida

Esitükk:
1) Loo 49 silma
2) Koo 4 rida (või rohkem) pärlkudet (või soonikut)
3) 4 rida pp
4) Kudumise käsiraamat lk 191 “kokkupõimitud südamed” (13 rida)
5) 24 rida pp kudet
6) Käeaugu kahandamine igal real 2 silma (6 rida)

Muster rinnal (P – punane, R – roosa, V – valge):
P R R R P V
V P R P V P
P V P V P R
R P V P R R
7) Koo 9 rida pp
8) Kaelus (37s)
* Koo 14s, koo 9s maha, koo 14s
* Kahandamine kaeluse äärest kahe kaupa lõpuni, teine rida niisama kududa

Tagatükk:
Punktid 1-4 samamoodi
5) koo 48 rida – 24 rida, 6 real käeaugu kahandamine
Kaelus: koo 12, koo 13, koo 12
Kahandamine kaeluse äärest kahekaupa lõpuni.

Enne kokkuõmblemist-heegeldamist näeb selline välja.

Viimistlemine:
Peida otsad, pressi, õmble küljed käeauguni kokku, heegelda kaeluse äär valge lõngaga ja heegelda käiseaugu äär punasega kokku.
Ja lõpptulemus selline:

Tähelepanekud:
* Alumist äärt tasub pikemalt teha, sest kuigi ka pärlkude ise ei keera ennast rulli, siis sealt parempidise ja pärlkoe piirilt keerab ikka tagasi :)
* Kaeluse-idee sain beebide body‘lt, venib kenasti üle lapse suure pea ja hoiab samas kenasti ümber, pole vaja nööpe ega midagi :)

Südamemuster:
img_7304

Beebisokid

Lapse jala parameetrid:

Talla pikkus – 12cm

Sääre ümbermõõt – 17cm

Pahkluu ümbermõõt – 14cm

Laba ümbermõõt – 13cm

Töövahendite parameetrid:

Lõng – kahjuks ei ole sildil minu jaoks mõistetavaid tähistusi, ainult 100g, aga tokk on suur :D

Vardad – 2,5

Beebisokid

Lõin 28 silma, misjärel kudusin 21 ringi soonikut. Siis veel 4 ringi pp.

Kannalakka kudusin 8 rida, jaotasin 4/6/4 ning kahandasin 4 reaga äärmised neli mõlemalt poolt ära st siis 1. real kummaltki poolt loendades kudusin kokku 3. ja 4. silma, järgmisel real 2. ja 3. silma jne, kuni järele jääb 6 silma. Äärest korjasin 7 silma üles.

Pöid: Kudusin 2 ringi, siis kahandasin 1 silma I varda lõpust ning IV varda algusest, kudusin ühe rea vahele ja kahandasin jälle ning siis jälle ühe rea ja kahandasin. Nii et kõigil vardail jälle võrdselt 7 silma saaks. Nüüd kudusin 22 rida pp.

Varbaots: 1) igal vardal *1. ja 2. silmus pp kokku kududa, 2 parempidi* ja nii alates * lõpuni.

2) Teisel ringi *1pp, 2. ja 3. silmus pp kokku kududa*. Alates * lõpuni.

3) Kolmandal ringil samuti nagu 2. ringil

Kuni jääb 6 silma, millest tõmmata lõng läbi ja sakutada varbaots kokku.

Ja siis teine sokk veel samamoodi.

« Older entries

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.