nökerdamisi…

Isetegijast saab teadupärast lademetes ideid ja need õiged teemad kipuvad enamasti just õigel hetkel tekkima või silma jääma. Kaartide tikkimine näiteks. Täiesti suurepärasel jõulueelsel ajal avastasin ja otsustasin pisut katsetada ja lähematele said nad hilisel tunnil ja minutil posti ka

Pabereid valisin Tiimaris tükk aega, lõpuks langes valik olemasolevatele. Tagused on kuldniidiga neljast nurgast külge sõlmitud, sest kodusolev liim ei oleks seda pehmet paberit ilmselt just kõige paremini teise külge kinnitanud. Kahekesi kaasaga augustasime ja sõlmisime, kuis jaksasime

Töö käik: vii õmblejale kangas ja hangi ise sobivat värvi lõnga ja niiti, kui mantel on poolepeal, too mantel õmbleja juurest natukeseks ajaks ära, tiki peale ja siis vii tagasi

See tikkimine võttis ootamatult kaua aega. Tehtud lihtne kettpiste beezhi peenikese lõngaga (mida on nüüd ütlemata palju üle, sest seda müüdi ju hiigelsuure tokiga) ja siis kuldse niidiga on ketiaasadest üle tikitud. Tundus, et mis see siis ära ei ole, aga nt hõlmal oleva kettpiste üle tikkimine võttis aega ca 5h. Kujutage siis ise ette selle kettpiste enda tegemisele ja varrukale kulunud aega.

Tikandi kujutis: Joan Gordon “Paeltikandi piibel” lk 236 Värvid said kirkamad valitud ja pärlid said ka teisiti ning keskele pruutpaari initsiaalid Päris esimene paeltikand, tuli täitsa kaunis välja küll

Koti õmblesin voodriga ja vahele vatiin ka, et paremini vormis hoiaks. Kotisuu äärde heegeldasin mingisuguse äärepitsi ja kotisuu kokkutõmbamiseks oli ka heegeldatud paelake. Kotti said rahatähed ilusateks rullideks keeratud ja paeltikandist üle jäänud paeltega kokku seotud

Rahapaunake