nökerdamisi…

Ehk et tegin koos neidude rühmaga muuhulgas pisut mobla-soojendajaid vilistlaste kingipakki Minu panuseks tuli kolm neist. Ega muud olegi, dokumenteerimise mõttes panen kirja

Pisut on vahepeal jälle nunovilti katsetatud. Ikka kaunistamiseks, aga mille kaunistamiseks, seda praegu veel ei näita ega ütle. Esimene katsetus läks pisut aia taha, sest riie oli veniv ja villa sai liialt vähe peale pandud. Kui vahepeal poleks teiselepoole seda juurde lisanud, oleks vist päris koost lagunenud. Teine on parem, aga vajab ikkagi ka veel täiendavaid tikanditüüpi kaunistusi, et päris hää oleks.

Esimene:

Teine:

Versioon kolm ehk läheb käiku Seekord panin sentimeetri-jagu villa ka alla ning tulemus on põhimõtteliselt see, mida ootasin ehk siis piisavalt tugev, et sobida valitud kotti kaunistama. Ja nagu näha, abiline oli mul ka tubli Peale poleksi õieti pidanud üldse villa panema, sest kollane oli all, roosa-punane peal ja tulemus on mõlema puhul ühesugune.

Kudusin, mis ma kudusin, ja viltisin, mis ma viltisin, aga valmis ma selle tellimustöö sain. Aega läks pisut alla aasta vist Tore oli, eriti lõpp, kui läks kaunistamiseks ja nikerdamiseks Kudumine on teadupärast tülikas ja ma mäletan, et kui endale koti tegin, siis lubasin, et niipea ei tee uut. Söön nüüd siin oma sõnu ja mütse Ja sellise tulemuse peale julgen juba öelda, et ilmselt võib juhtuda, et teen selliseid asju veel

Selle koti puhul kasutatud tehnikad: kudumine, märgviltimine, õmblemine. Ehk siis heidest kudusin koti keha ja sanga, mille pesumasin viltis väiksemaks. Lilled ja lehed on märgvilditud ning koti külge koos helmeste ja litritega kaunistuseks õmmeldud. Saialilled olid uue kotiomaniku ühed lemmiklilled Ja vooder on muidugi kah õmmeldud.

Seoses sellega, et üks kauaoodatud kott on valmimas, katsetasin erinevate lilleõite viltimist. Netis on üüratult palju pilte kaunitest vilditud lilledest, kuid õpetusi leidub vaid kõige lihtsamate jaoks, mistõttu tuleb ikka ise leiutada ja meisterdada.

Saialilled on märgvilditud ja kujusse lõigatud. Tundmatu lill on lihtsalt saialille valmis märgvilditud, aga mitte veel kujusse lõigatud lapikesed üksteise otsa seatult Roosid on nõelvilditud (ja pärast pisut peo vahel üle märgvilditud) ja see ussi moodi kerratõmbunud roos on Dragonfly õpetuse järgi kootud ning pesumasinast läbi lastud

Tegelikult on jälle koht kirjutada, et tegemist on minu esimeste saunamütsidega ja minu esimese eelvildi katsetusega. Esimene mütsike sai tehtud õhem ja katsetuseks ja tüdruku beebinukule Teise tegin suurema, kingituseks.

Beebinuku-mütsi pealt õppisin, et igasugu kujundeid ei tasu liiga äärele sättida ja et tegelikult tasub Kuutüdruku sussiõpetuse nippi proovida ehk keerata ühe poole vill papile, ära niisutada ning siis panna teine kihti ja pöörata selle äär teiselepoole ja niisutada. Nii on päris mugav.

Eelvildist lõigatud kujundid jäid peaaegu oma kujusse, isegi nimetähed, mille puhul kartsin kõige rohkem moondumist. Äärest pidin ära lõikama 3-5cm, seda ei õnnestunud enam kuidagi väiksemaks vanutada. Isegi pesumasin ei suutnud Kõik kujundite ääred tegin nende äratundmise huvides sobivat värvi mulineega ääristuspistega üle ja sai täitsa uhke saunamüts küll.

Esmalt nukumüts ja kui kunagi ää kingit’, siis tuleb suurest mütsist ja selle teost ka pildikollaazh

Nonii, kingitus üle antud ja pildikomplekt siin. Piiga poseeris ka meelsasti

Kuna viltimise vaimustus ilmselt on minu juurde tulnud plaaniga jääda, siis lisaks salli tupsukestele viltisin lapsele papud ja oma sõlele karbikese. Ja koos perega viltisime sõpradele seepe.

Papud said vilditud kuutydruku õpetuse järgi. Alguses tundusid hiiglaslikud. Pistsin pärast väikest Isetegijas konsulteerimist pesumasinasse. Läksid täitsa parasjagu väiksemaks, kartsin rohkemat. Üks koht jäi veidi hõre, nii et toksisin nõelaga villa pärast juurde ja tegin lilled ka peale. Praegu veel tulemusega päris rahul ei ole, sest see juurdetoksitud vill kipub eralduma.

Kuna vill on muidu päris libe, siis oli mul kodus sellist kummalist veidi kummist kangast, mis üldse ei libise, kui natukenegi peale toetada. Sellest said papudele talla alla lill ja mumm. Piiga tegi katsetamiseks kohe ca 10 tiiru koridori ja elutoa vahet, kui papud jalga sai. Tundub, et töötavad küll. Aga jalast kipuvad nt diivanil ronides ära tulema, veidi kasvuruumi veel on

* * *
Tänase kätetöö ajalugu ei ole ka üldse pikk. Käisin esmaspäeval Roosi Ärist läbi ja nägin seal letil üht toredat ehtekarbikest. Koduteel nuputasin, et kuidas see võiks tehtud olla. Õhtul oli mahti Isetegijas ringi surfata ja, nagu tellitult, leidsin teema “vildime ehtekarbi koos Lincaga”. Muidugi ma panin ennast kirja. Ja täna katsetasin kohe ka.

Lapse mängunurgast võetud topsile mässisin toidukile ümber, tekitasin 10cm kuhja mustast ja roosast villaloorist, mille kõik topsile ümber mässisin ja siis sukasäärde pistsin. Edasine töö jäi pesumasina teha. Kuna ma 2tunnist programmi ära oodata ei jaksanud, aga see oli ainus, mille puhul õpetus näitab 90 kraadi võimalust, siis otsustasin ca tunni möödudes programmi veidi edasi kerida Kui tsentrifuug lõpetas, sakutasin suka seest lahti oma esimese pallikese.

Osa villa oli osavalt sõlmede suunas suka sisse läinud ja karbikese alla ja peale tutikesed tekitanud. Lõikasin ära Ja ei juhtunudki midagi hullu. Lõikasin karbikese lahti ja siis selgus tõdemus edaspidiseks, et topsikusse tasub väiksem topsik teistpidi sisse panna, siis ei vaju kile sinna sisse lohku. Karbikese kaas sai tänu sellele väga paks.

Kaunistasin olemasolevate vidinatega ja panin karbi uue elaniku ka pesasse. Nüüd ei pea kartma, et sõlg jälle tähtsal hetkel kuhugi kadunud asjade maale kolib

* * *
Sõbrad said lõpuks sauna valmis ja kokkulepitud saunapäeval meisterdasime kaasa mõned seebid. Isegi mehe sain kampa, sest aega oli vähe.

Ja tütreke aitas ka kaasa – alguses seebivett suhu, mööda vannituba laiali ja oma riietele pritsides ja pärast seepi silitades Või noh, Hanna ütleks selle peale, et tegelesime obsessiiv-kompulssiivse kätepesuga