Üht-teist ikka vahepeal mul siin valmib, kuigi näiteks raglaankampsi (IT ühiskudumiseks olev Esprit) kudusin valmis, ühendasin ära ja siis harjutasin täiesti üles, sest ei istunud kuidagi selga. Alustasin nüüd ühes tükis alt-üles otsast peale. Näis, kaua nüüd valmimiseni läheb 😉 Ent ülejäänud valminud asjad sätin nüüd siia kõik ritta, ei hakka eraldi postitamagi. Kevadel siis uue hooga.
Alustuseks, tundub, et meil saab väikestele preilidele külla minnes traditsiooniks ikka pisut ehteid kaasa teha. Leidsin toreda lehekülje, kus hulk karikakraversioone ehete meisterdamiseks. Squidoo Daisy Chain. Panen aga kirja. Kui lehekülg ära ei kao, siis kunagi jälle hää võtta.
Aga daamil, ka väiksel, peab ikka mingit valikut olema, nii et lisaks karikakra-lehe-ketile sai ka üks eelpainutatud traadile lükkimine läbi viidud. Sai selline igapäevasem ja lapsele lihtsamini kasutatav.
Siis oli selline lugu, et saime jälle isetegijatega kokku ja õppisime igasugu pärlivigureid tegema. Maireh õpetas liithelmest tegema. Ja siis unustasin ma korra oma mälupulga korgi raamatukogu kohvikusse. Leidsin mõni tund hiljem ilusasti üles, aga et seda enam ei juhtuks, tegin liithelme raskuseks korgi külge. Nüüd nii edev, et seda küll kuhugi naljalt maha ei jäta 😉
Ja jälle isetegijatega koos olles võtsin esimest korda koos nendega ette vitspunutise. Minu esimene. Loodetavasti mitte küll viimane, sest seda oli väga tore teha. Takistuseks saab aga ilmselt materjal, sest et ma ise seda tõenäoliselt kunagi koguma ei jõua minna ja suure kogusega pole ju ka midagi peale hakata. Eks näis, mis saab 🙂 Igatahes oli see väga vinge kogemus ja tänud väga toredale õpetajale.
Vahele pikiks ühe kokandusliku katsetuse. Nimelt käisime kaasaga sushi-restoranis ja tellisime muuhulgas ka shokorulli. Selle peale tahtsin mina ennast rulli keerata, sest see oli lihtsalt nii pööraselt hea. Kodus tegin mitu head katsetust erinevate kättesattunud shokolaadide ja puuviljadega. Nimelt siis sulatasin shokolaadi koos või ja rõõsa koorega, määrisin küpsetuspaberile paksu kihina ja pistsin pisukeseks külmkappi. Tükeldasin puuviljad peeneks ja laotasin kihile ning siis küpsetuspaberi abil rulli. Ja tagasi külma. Serveerimisel lõikasin jupikesed, nagu sushid 🙂 Kõige parem tulemus tuli Fazeri tavalise musta shokolaadiga. Piimashokolaad läks liiga pehmeks ning Fazeri küpsetusshokolaad on selle maiuse jaoks liiga tugeva maitsega ja sööb puuvilja maitsed ära. Puuviljadeks õun/pirn, banaan – olid päris hääd. Restos on kaste ka juures hirmus hää ja tuhksuhkrut võib ka iluks pääle raputada ning mündilehe veerekesele pista 😉
Kevad käes, kuid eelmisel kevadel turu 1000 vajaliku asja poest ostetud odavad kummikud koridoris ei ahvatle kuidagi kevadet tervitama minema. Ostsin natuke kunstnahka, pisut pitsi ja superliimi. Veidike läks õmblusmasina ja pesulõksude jms abi vaja ning kummikud said uue kuue. Ja seda kuube saab neil ju sageli muuta.
Ja viimase asjana leidsin Isetegijast spiraalseelikute koostegemise ja pusisin piigale täna ühe valmis. See karjub hetkel overlokimasina ja voodri järele, aga katsetus on tehtud ja maitse suus. Seda on tõesti lihtne teha. Kuigi ilmselt võiks ikkagi proovida päris-spiraali teha, mitte kroogitud varianti. Õpetussõnu endale:
* kuigi ma arvutasin foorumis antud juhendi järgi, et 53cm puusa puhul võiks teha 6×6,5cm riba, siis tegin lõpuks ikkagi ühe juurde ja tundub, et võiks vabalt ribad laiemad olla või veel üks juures, et puusalt veel kohevamalt hoiaks;
* ülemisse äärde jätsin ca 8cm krookimata osa, et oleks mõnusam värvli jaoks kummikanaleid tekitada;
* kohe ei tohi ringiks kokku õmmelda, sest alumist äärt on lihtsam korrastada laialiasetatud seeliku puhul;
* kangas peaks minusuguse algaja puhul olema tsipa sõnakuulelikum (õmblusmasinaga ei saanud niidipingutuse osas kuidagi kaubale ja ilma overlokita ei ole sellise kangaga midagi ilusat peale hakata).
